Home > filosoofia, Friedrich Nietzsche, Gilles Deleuze, kultuur > Gilles Deleuze “Uus mõttepilt”

Gilles Deleuze “Uus mõttepilt”

Deleuze, Gilles 2011. Nietzsche ja filosoofia: Uus mõttepilt. – Akadeemia Nr 10: 1860-1870

[…] ei ole olemas tõde, mis enne tõeks olemist poleks mõne tähenduse täideminek või mõne väärtuse teokssaamine. […] Sest mõeldav või mõeldud tähendus läheb alati täide ainult sel määral, mil jõud, mis talle mõtlemises vastavad, võtavad ühtlasi enda valdusse, omandavad midagi mõttevälist. […] Mõtlemise tõde tuleb tõlgendada ja hinnata jõudude või väe järgi, mis teda mõtlema panevad – mõtlema just seda, mitte toda. (1861)

Uus mõttepilt tähendab kõigepealt seda: tõde ei ole mõtte element. Mõtte element on tähendus ja väärtus. Mõtte kategooriad ei ole mitte tõde ja vale, vaid suursugune ja labane, kõrge ja madal, vastavalt nende jõudude loomusele, mis on mõtlemise enda oma valdusse võtnud. (1862)

Panna tõde proovile madalusega, kuid niisamuti panna vale proovile kõrgusega – see on kriitika tõeline ülesanne ja ainuke viis, kuidas „tões“ orienteeruda. […] Filosoofia ei teeni ühegi parajasti valitseva jõu huve. Filosoofiat on vaja kurvastamiseks. Filosoofia, mis ei kurvasta kedagi ega vaidle kellelegi vastu, ei ole filosoofia. (1863)

Erinevalt eksimuse ajatust mõistest ei ole madalus lahutatav oma ajast, teisisõnu, vaimustusest oleviku ja käibel oleva vastu, mis teda sünnitab ja milles ta liigub. Just sel põhjusel on filosoofial ajaga olemuslik side: olles alati oma aja vastu, oma kaasaegse maailma kritiseerija, loob filosoof mõisteid, mis pole ei igavesed ega ajaloolised, vaid õigeajatud ja ajakohatud. (1865) – mõtte negatiivne olek ei ole eksimus (1863)

Mõtlemine kui aktiivne tegevus on alati mõte teises astmes, mitte ühe võime loomulik rakendus, vaid erakordne sündmus mõtte enda sees, mõtte enda jaoks. […] Siiski tuleb ta kõigepealt sellesse astmesse tõsta, et ta saaks „kergeks“, „jaatavaks“, „tantsivaks“. Kuid iial ei saavuta ta seda astet, kui välised jõud ta kallal vägivalda ei tarvitaks. On vaja, et tema kui mõtte kallal tarvitataks vägivalda, on vaja, et mingi vägi teda mõtlema paneks, heidaks ta aktiivseks-saamisesse. Säärast piirangut, säärast väljaõpetamist nimetab Nietzsche kultuuriks. Kultuur on Nietzsche järgi väljaõpetamine ja valik. See väljendab jõudude vägivalda, mis haarab mõtte enda valdusse, et teha temast aktiivne, jaatav asi. – Me ei ole seda kultuuri mõistet mõistnud seni, kuni pole aru saanud kõikidest aspektidest, milles ta vastandub meetodile. Meetod eeldab alati mõtleja head tahet, „kaalutletud otsust“. Kultuur seevastu on vägivalla üle elanud mõte, mõtte kujundamine valivate jõudude toimel, väljaõpetamine, mis paneb mängu kogu mõtleja mitteteadvuse. Kreeklased ei rääkinud mitte meetodist, vaid paideia’st; nad teadsid, et mõte ei mõtle heast tahtest, vaid tänu jõududele, mis temasse toimivad, et teda mõtlema sundida. (1867)

Kirikute ja tiikide kultuurialased tegevused on õigupoolest üks kultuuri enda pikaajalise märterluse vorm. Kui riik soodustab kultuurii, siis „teeb ta seda üksnes iseenda soodustamiseks ega arva hetkekski, et võiks olla sihte, mis on tema hüvedest ja tema olemasolust ülemad.“ (1869)

Mõtlemise teooria sõltub jõudude tüpoloogiast. Ja tüpoloogia saab omakorda alguse topoloogiast. Mõtlemine sõltub teatud koordinaatidest. Meil on tõed, mille me oleme ära teeninud, vastavalt kohale, kuhu me oma eluolu kanname, ajale, mil me ärkvel püsime, elemendile, mida me kõige tihedamini külastama. Ei ole vääramat ideed kui see, et tõde tulvab kuskilt allikast. (1869)

Me ei mõtle seni, kuni meid ei sunnita minema sinna, kus asuvad need tõed, mis panevad mõtlema, sinna, kus toimivad jõud, mis muudavad mõtlemise millekski aktiivseks ja jaatavaks. Mitte meetod, vaid paideia, kujundamine, kultuur. Meetod on üldjuhul vahend, et vältida sellistesse kohtadesse sattumist või jätta endale võimalus sealt pääsemiseks (lõng labürindis). (1870)

Advertisements
  1. No comments yet.
  1. No trackbacks yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: