Ernesto Laclau “Discourse”

Laclau, Ernesto 2007. Discourse. – Goodin, R.E.; Pettit, P.; Pogge, T. (eds). A Companion to Contemporary Political Philosophy, Volume Two. Oxford: Blackwell Publishing, 541-547.

Saussure’i järgi on strukturaalne lingvistika korrastatud kahe põhiprintsiibi ümber. Esiteks see, et keeles puuduvad positiivsed terminid, on ainult erinevused. […] See keeleliste identiteetide puhtalt suhtel põhinev ja eristuv [differential] iseloom tähendab seda, et keel moodustab süsteemi, kus ühtki elementi ei saa määratleda teistest sõltumatult.  Teiseks printsiibiks on see, et keel on vorm ja mitte substants—see tähendab, et iga süsteemi element on ainuüksi määratletud ühendus- ja asendusreeglitega teiste elementide suhtes. […] Selles täielikult erinevusel põhinevas universumis, mida domineerivad puhtformaalsed reeglid, eksisteerib range isomorfism: igale sõna moodustavale häälikutevoole vastab üks ja ainult üks mõiste.  Tähistaja kord ja tähistatava kord on rangelt kattuvad. (542)

Saussure’ilikust vaatepunktist on diskursus igasugune lausest ulatuslikum keeleline jada.  See aga tähendab, et saussure’ilikus perspektiivis on diskursuse lingvistika võimatu, sest lausete järgnevus, mida valitseb üksnes kõneleja kapriis, ei kujuta endast mitte mingit üldise teooriaga haaratavat struktuurset regulaarsust. (542)

Kui elementidevahelist ühendust ja asendust valitsevate formaalsete reeglite abstraktne süsteem pole enam paratamatult seotud mitte ühegi konkreetse substantsiga, siis saab igasugust tähistamissüsteemi ühiskonnas—toitumiskorda, mööblit, moodi jne—kirjeldada selle süsteemi terminites. (543)

Kui formalism rakendub rangelt, siis tähendab see, et substantsiaalsed erinevused keelelisuse ja mitte-keelelisuse vahel tuleb samuti kõrvale heita.  Teisisõnu, tegutsemise ja struktuuri vaheline eristus muutub teisejärguliseks eristuseks tähenduslike totaalsuste üldisema kategooria raames. (543)

Lõpuks, range formalism võimaldas samuti ületada ühe teisegi takistuse lingvistilise diskursuseteooria formuleerimisel: niivõrd kui kõiki eristusi tuli pidada lihtsalt erinevusel põhinevaiks—s.o struktuurisisesteks—, polnud subjekti enam võimalik vaadelda tähenduse allikana, vaid hoopis ühe järjekordse konkreetse asukohana tähenduslikus totaalsuses. (543)

Klassikaline fenomenoloogia oli keskendunud väidete (statement) tähendusele, sulustades nende osutuse mis tahes välisele reaalsusele.  Foucault’ siirdub teise tasandi sulustamisele, näidates et tähendus ise eeldab ette [pre-supposes] loomistingimusi, mis ise ei ole tähendusele taandatavad.  Selline “kvaasi-transtsendentaalne” käik viib välja nähtustekihi/ladestu eraldamiseni, mida Foucault nimetab diskursuseks. (544)

Niisiis järeldas ta, et diskursiivse formatsiooni ühtsusprintsiipi pole võimalik leida ei samale objektile viitamise, ei lausungite produtseerimise ühtse stiili, ei mõistete püsivuse ega ka ühisele teemale viitamise alusel, vaid selles, mida ta kutsus “regulaarsuseks hajutatuses” [regularity in dispersion]—püsivus välistes suhetes elementide vahel, mis ei allu mitte mingile põhjapanevale või olemuslikule strukturatsiooniprintsiibile. (545)

Kuna aga teostunud on just üks, mitte aga teised võimalikud konfiguratsioonid, siis tuleneb siit: (1) et tegelikult eksisteeriv konfiguratsioon on olemuslikult sattumuslik; (2) et seda ei saa seletada mitte struktuuri enese kaudu, vaid jõu kaudu, mis peab olema osaliselt struktuuriväline.  See on hegemoonse jõu roll.  “Hegemoonia” on teooria otsuste kohta, mis langetatakse otsustamatuse tandril/väljal.  Järeldus on, nagu näitab dekonstruktsioon, et kuna otsustamatus toimib ühiskondlikkuse pinnal enesel, muutuvad objektiivsus ja võim eristamatuks.  Just seda silmas pidades on väidetud, et võim on sattumuslikkuse jälg struktuuris (Laclau, 1990). (545-546)

Advertisements
  1. No comments yet.
  1. No trackbacks yet.

Leave a Reply

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Change )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Change )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Change )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Change )

Connecting to %s

%d bloggers like this: